Toimetised 8. Kunst ja reaalpoliitika

Käesolevas toimetiste numbris avaldatavad artiklid on osaliselt pärit Kumu kunstimuuseumi 2012. aasta sügiskonverentsilt, mis kandis samuti pealkirja „Kunst ja reaalpoliitika”. Eesti Kunstimuuseumi nõukogude perioodi kajastavad kogud vajavad üha edasist uurimist ja tõlgendamist, nõukogude periood ning selle avaldumisviisid kunstis ja kultuuris laiemalt kuuluvad ka muuseumi uurimuslike prioriteetide hulka. Samuti oli külma sõja aegsele kunstile pühendatud 2007. aastal toimunud Kumu kunstimuuseumi sügiskonverents „Erinevad modernismid, erinevad avangardid. Kesk- ja Ida-Euroopa kunstiprobleemid pärast Teist maailmasõda”

Käesolevas kogumikus on kümme teksti, mis jätkavad külma sõja perioodi kunsti uurimist. Seekord ei uurita aga, kuivõrd mõjutas ja kujundas tolleaegne ideologiseeritud kultuuripoliitika meie kunstipilti ning millised olid nende mõjutuste tagajärjed, vaid küsimuse all on kunsti ja poliitilise argipäeva omavaheliste suhete liin. Poliitiline reaalsus ei tähenda mitte ainult Nõukogude Liidu ideoloogia tõlkimist poliitika pragmaatilisse keelde, vaid ka lääneriikide, eeskätt muidugi USA korraldatud ideoloogilist vastumõjutamist ja propagandat, mis esinesid äärmiselt erinevates vormides, filosoofilise ja poliitilise kirjanduse levitamisest idabloki riikides kuni eluviisi propageerimiseni kultuuriürituste, aga ka näiteks trofeefilmide kaudu. See on ülimalt vastuoluline ja mitmekihiline periood: kahe supervõimu põrkumisel kujunesid eri kultuurimudelid, mille puhul on raske otsustada, kust algavad ja kuidas kulgevad piirid raudse eesriidega eraldatud kahe Euroopa vahel ning kas üldinimlikud arusaamad ja üldkultuurilised protsessid pole mitte poliitikaülesed.